IT eetilised, sotsiaalsed ja professionalised aspektid

Varem ma pole kunagi kuulnud, et on olemas niisugune tugilahendus nagu punktkirjaklaviatuur, aga väikse uuringu pärast sain aru, et tegemist on väga huvitava seadmega. Räägiks siis kõigepealt selle töö printsiibist: Punktkirjaklaviatuur on mõeldud nägemispuudetega inimestele ja kasutab Braille printsiipi. Ajaloost sain teada, et Braille lapsepõlves, kui ta oli 3aastane poiss, kogemata rikkus enda silma ja sellest tulenev põletik kasvas nägemishäire üle. Kui Braille sai 15kümneks oskas ta luua enda oma punktkiri.  Braille printsiibi järgi on olemas 6 või 8 punktidega süsteem. Punktid on paigaldatud kahte ritta ja näeb see nii välja, nagu vasakul piltidel näidatud.  Kasutades Braille 6 punktiga süsteemi võib panna kirja kuni 64 sümbolit, kasutades aga 8 punktiga süsteemi  - 256.  Google tegi uue Android nutitelefonide jaoks uue klaviatuuri, mis just Braille süsteemil põhinev. Google väidab, te ei pea mingit äppi üles laadima, aga see klaviatuur on kohe telefonis olemas. Google pakub 6 pu

Kõigepealt mainiks, mida üldse "kasutatavuse" mõiste tähendab. Laiemas tähenduses tähistab see mõiste (ingl. k. usability) mingi objekti kasutuslihtsust ja -meeldivust ning selle kasutamaõppimise kergust.  IT (eriti Interneti ja veebi, aga kasutajaliideste) kontekstis on selle mõiste laialt kasutusse toonud taanlane Jakob Nielsen, kes on muuhulgas sõnastanud ka selle viis peamist komponenti: õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid? tõhusus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud? meeldejäävus - kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud? vead (tegelikult veakindlus) - kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada? rahulolu - kui meeldiv on kasutuskogemus? Selleks, et välja tuua kasutatavuse näited, kujutame niisugust olukorda: Ettevõte töötab väl

  Spiraalmudel ja Windows Microsoft kasutas spiraalmudelit Windowsi varasemate versioonide arendamiseks. Mudel jaguneb neljaks etappiks: planeerimine, riskianalüüs, rakendamine ja hinnang. Selle eelistused olid: väga tugev riskianalüüs, et risk on peaegu minimaalne hästi sobib suurte projektide jaoks annab projekti realistikku pilti on võimalik pärast täiendada uue funktsionaalsusega klient võib anda tagasisidet iga etappi vahel Freemium ja Dropbox Freemium on selline mudel, kus klient võib saada toodet tasuta ja ta saab kasutada ainult põhilised omadused, kui aga ta soovid kasutada ka lisaomadusi, siis peab üle minema premium versioonile ja maksma selle eest raha.  Paljud ütlevad, et Dropbox on selle mudeli meister, sest ta annab oma klientidele 2 gigabaiti andmete vaba talletamist, ja kui see ära täidetud, pakub ta üle minna tasulise versiooni peale. Dropbox'il on umbes 500 miljonit kasutajat ja kasutades freemium mudelit ta sai 2017 aasta andmete järgi üle $1 miljard kasumit. Võ

  Eric S.Raymond: How To Become A Hacker Enne selle dokumendi lugemist, vaid lihtsalt pealkirja vaadates, ma mõtlesin, et kas on tõsiselt olemas selline nö "tutorial", kuidas saab tipphäkkeriks. Pärast filmide vaatamist, mul oli tugev veenmine, et häkkerina peab sündima, et see on alati ülitark poiss - geenius, kes saab kiiresti aru, kuidas mis asi arvutis töötab, ja saab pärast igaühe arvutisse sissemurda. Pärast aga ülalmainitud dokumendiga tutvumist sain aru, et häkkeriks saab iga tipp tasemel programmeerija, kui tal on õige suhtumine ja tugev soov, ja et on suur erinevus kräkkerite ja häkkerite vahel. Eric S.Raymond kirjutab, et häkkerid ehitasid Interneti ja nad teevad asju, mitte lõhuvan neid. Ausalt öeldes, võin tunnistada, et mõtlesin just vastupidi, ja see artikkel pani mind mõtlema, et mis on siis üldse erinevus programmeerija ja häkkeri vahel Eric S.Raymondi järgi.  Autor kirjutas suhteliselt palju suhtumisest, et siis kuidas häkker peab mõtlema ja käituma, et tipp

  Steve Jobs - arengumootor ja Tim Cook - juht “Sometimes when you innovate, you make mistakes. It is best to admit them quickly, and get on with improving your other innovations.” (Steve Jobs) Millised muutused on Tim Cook ettevõttes juba sisse viinud, millele tema eelkäija Steve Jobs varem vastu seisis: Näiteks kaalub Cook, et Apple võiks kulutada teatud osa oma 80 miljardi dollari suurusest vabast rahast aktsionäridele dividendide maksmiseks või siis ettevõtte aktsiate tagasiostmiseks. Jobsi ajal selliseid võimalusi ei kaalutud. Erinevalt Jobsist on Cook tegelenud ka selliste asjadega nagu inimeste edutamine ning ettevõtte aruandluse parandamine. Cooki algatuste hulka kuulub ka see, et Apple maksab heategevusorganisatsioonidele sama suure summa, nagu seda on teinud ettevõtte töötajad. Jobs ei pooldanud heategevusorganisatsioonidele raha andmist. Samuti saadab Cook Apple’i töötajaile rohkem e-kirju ning nimetab Apple’it meeskonnaks. Kasutatud allikad: https://majandus24.postimees.ee/

Mis on copyleft? Copyleft on justkui copyright’i vastand: “See on üldine meetod, kuidas muuta tarkvaraprogramm (või mõni muu teos) vabaks ning nõuda, et vabad oleksid ka kõik selle programmi muudetud ja laiendatud versioonid.” Konkreetsemalt tähendab see “üldine meetod” erimärgistuse leiutamist algupäraste õiguslike vahendite, levitamislitsentside või (raskesti määratletavate, ent liitumislepingutega sarnanevate) standardlepingute tarvis, mis korraldaksid ligipääsu üldsuse käsutusse antud teostele ning nende kasutust teatud põhimõtete alusel.  Free Software Foundation'i järgi on olemas 4 copyleft'iga litsentsi: Tugev (AGPL) Tugev (GNU GPL) Nõrk (GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents) Puudub üldse copyleft (Apache, MIT, X11, BSD) Tugev copyleft nõuab kõigi tuletatud komponentide viimist sama litsentsi alla, nõrk lubab siin erandeid (näiteks linkimist ärivaraliste teekidega) ning mitte-copyleft -litsentsid võimaldavad tuletatu koodist ka ärivara teha (nii on MS kasutanud mitmeid BSD