Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut?



Mis on copyleft?


Copyleft on justkui copyright’i vastand: “See on üldine meetod, kuidas muuta tarkvaraprogramm (või mõni muu teos) vabaks ning nõuda, et vabad oleksid ka kõik selle programmi muudetud ja laiendatud versioonid.” Konkreetsemalt tähendab see “üldine meetod” erimärgistuse leiutamist algupäraste õiguslike vahendite, levitamislitsentside või (raskesti määratletavate, ent liitumislepingutega sarnanevate) standardlepingute tarvis, mis korraldaksid ligipääsu üldsuse käsutusse antud teostele ning nende kasutust teatud põhimõtete alusel. 

Free Software Foundation'i järgi on olemas 4 copyleft'iga litsentsi:
  1. Tugev (AGPL)
  2. Tugev (GNU GPL)
  3. Nõrk (GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents)
  4. Puudub üldse copyleft (Apache, MIT, X11, BSD)
Tugev copyleft nõuab kõigi tuletatud komponentide viimist sama litsentsi alla, nõrk lubab siin erandeid (näiteks linkimist ärivaraliste teekidega) ning mitte-copyleft -litsentsid võimaldavad tuletatu koodist ka ärivara teha (nii on MS kasutanud mitmeid BSD litsentsiga programme oma ärivara osadena). Eraldi tuleb märkida AGPL-i, mis sätestab väga tugeva copylefti, kattes ära ühe olulise augu muidu tugeva copyleftiga GPLi-is. Nimelt saab GPLi puhul selle algideest kõrvale hiilida tarkvara puhul, mida kasutatakse üle veebi. GPL ei loe seda levitamiseks ning seetõttu ei rakendu lähtekoodi avalikustamise nõue (kuna enda tarbeks tehtud muudatusi ei pea avalikustama). AGPL loeb levitamiseks ka võrgu kaudu kasutamist ning nõuab ka sel juhul lähtekoodi avalikustamist.

Kasutatud allikad:

E-ITSPEA_7:_Arvutid_ja_paragrahvid_IIː_litsentsid_ja_autoriõigus
https://www.vikerkaar.ee/archives/12764

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Tarkvara arendus- ja ärimudelid

Kujutis
  Spiraalmudel ja Windows Microsoft kasutas spiraalmudelit Windowsi varasemate versioonide arendamiseks. Mudel jaguneb neljaks etappiks: planeerimine, riskianalüüs, rakendamine ja hinnang. Selle eelistused olid: väga tugev riskianalüüs, et risk on peaegu minimaalne hästi sobib suurte projektide jaoks annab projekti realistikku pilti on võimalik pärast täiendada uue funktsionaalsusega klient võib anda tagasisidet iga etappi vahel Freemium ja Dropbox Freemium on selline mudel, kus klient võib saada toodet tasuta ja ta saab kasutada ainult põhilised omadused, kui aga ta soovid kasutada ka lisaomadusi, siis peab üle minema premium versioonile ja maksma selle eest raha.  Paljud ütlevad, et Dropbox on selle mudeli meister, sest ta annab oma klientidele 2 gigabaiti andmete vaba talletamist, ja kui see ära täidetud, pakub ta üle minna tasulise versiooni peale. Dropbox'il on umbes 500 miljonit kasutajat ja kasutades freemium mudelit ta sai 2017 aasta andmete järgi üle $1 miljard kasumit. Võ
Lisateave

IT - lahenduste lootustandvad ja huvitavad mõted, millistest aga asja ei saanud

Kujutis
Nagu ka muudes tehnoloogia valdkondades, tuleb iga edukalt läbi löönud IT-lahenduse kohta mitu huvi tavat mõtet, mis aga ei realiseerunud või ei suutnud turul piisavalt hästi toime tulla). Esimene näide, mida võiks esile  tuua, on Charles Babbage'i  differentsiaalmasin  (1822)  ja  analüütiline masin  (1830),  mõlemad seadmed jä id lõplikul kujul valmis tegemata.  T uleb mainida  Babbage'i  assistenti, kelleks oli Ada Augusta Byron, k una on säilinud tema kirjeldused ja märkused Babbage'i analüütilise masina kohta, millest mõnda võib pidada tänaste arvutiprogrammide eelkäijaks (neid aga ilmselt reaalselt siiski ei käivitatud, kuna masin jäi lõplikult valmis ehitamata), peetakse teda tinglikult maailma esimeseks programmeerijaks.  Konrad Zuse Teine näide võiks olla insener Konrad Zuse. Tema esimene arvuti, Z1 valmis aastail 1936-1938, kuid hävines pommirünnakus. Zuse'i arvuti nimega Z3 nägi ilmavalgust enne ENIACi  (Electronic Numerical Integrator And Computer)  - 1941.
Lisateave