IT eetilised, sotsiaalsed ja professionalised aspektid

"Wiki peamine tööprintsiip on kasutajate konsensus - Wiki sisu lihvitakse senikaua, kuni see muutub vastuvõetavaks kõigil kasutajatele. Seetõttu on väga paljudes Wiki-süsteemides sisu kvaliteet väga kõrge - parimaks näiteks ilmselt Wikipedia." (https://wiki.itcollege.ee) Wikide ilmumisega on inimesed hakanud neid palju rohkem kasutama, kui näiteks teotmeteoseid, sest tavaliseslt see tundub lihtsam, kui õige raamatu ülesotsimine. Kirjutad Google'sse võtmesõnad, ja kohe tuleb ette Wikipedia leht kogu vajaliku infoga. Kuigi selline süsteem hästi toimib näiteks  kooli kodutöö   vastuste leidmiseks, ei pruugi seda kasutada igasuguste teadustööde kirjutamiseks, sest Wikipedia materjali peetakse ikka mitte väga usaldusväärseks, kuna igaüks saab seal infot muuta.  Seoses Wikipedia olemasoluga on teotmeteoste nõudlus vähenenud, aga ei julge öelda, et nad kaovad üldse meie elust ära, võib olla nagu praegu juba toimuma hakkab, paljud teadusraamatud lihtsalt lähevad PDF formaati, ja

  ARPAnet Päris arvutivõrguni jõuti 1969. aastal - omavahel ühendatud arvutid asusid Los Angelesis, Santa Barbaras, Stanfordis ja Utah's. Võrku hakati nimetama ARPAnetiks. Sellest ajast pärineb ka tuntud kirjeldus, kuidas California Ülikooli (UCLA) professor Kleinrock ja tema tudengid üritasid end Stanfordi arvutisse logida: "Panime ühenduse käima", meenutab prof. Kleinrock, "sisestasime tähe L ja küsisime kolleegidelt: "Kas te näete L-i?" "Jah, näeme", tuli vastus. Siis sisestasime O ja küsisime jälle: "Kas te näete O-d?" "Jah, näeme", vastati jällegi. Siis sisestasime G ja masin kukkus kokku...". Hipiaja kõrgpunktis sündinud ARPAnet kujunes paljus välja tänu noorte, "karvaste" ja hakkajate entusiastide tööle. Ehkki töös osales nimekaid professoreid, andsid ARPAnetile ja ka hilisemale Internetile näo just õpipoisid - peamiselt tudengid, kes väsimatult uusi ideid genereerisid ja neid katsetasid. 1973. aastal saab

Nagu ka muudes tehnoloogia valdkondades, tuleb iga edukalt läbi löönud IT-lahenduse kohta mitu huvi tavat mõtet, mis aga ei realiseerunud või ei suutnud turul piisavalt hästi toime tulla). Esimene näide, mida võiks esile  tuua, on Charles Babbage'i  differentsiaalmasin  (1822)  ja  analüütiline masin  (1830),  mõlemad seadmed jä id lõplikul kujul valmis tegemata.  T uleb mainida  Babbage'i  assistenti, kelleks oli Ada Augusta Byron, k una on säilinud tema kirjeldused ja märkused Babbage'i analüütilise masina kohta, millest mõnda võib pidada tänaste arvutiprogrammide eelkäijaks (neid aga ilmselt reaalselt siiski ei käivitatud, kuna masin jäi lõplikult valmis ehitamata), peetakse teda tinglikult maailma esimeseks programmeerijaks.  Konrad Zuse Teine näide võiks olla insener Konrad Zuse. Tema esimene arvuti, Z1 valmis aastail 1936-1938, kuid hävines pommirünnakus. Zuse'i arvuti nimega Z3 nägi ilmavalgust enne ENIACi  (Electronic Numerical Integrator And Computer)  - 1941.