Interneti ajalugu

 ARPAnet

Päris arvutivõrguni jõuti 1969. aastal - omavahel ühendatud arvutid asusid Los Angelesis, Santa Barbaras, Stanfordis ja Utah's. Võrku hakati nimetama ARPAnetiks. Sellest ajast pärineb ka tuntud kirjeldus, kuidas California Ülikooli (UCLA) professor Kleinrock ja tema tudengid üritasid end Stanfordi arvutisse logida: "Panime ühenduse käima", meenutab prof. Kleinrock, "sisestasime tähe L ja küsisime kolleegidelt: "Kas te näete L-i?" "Jah, näeme", tuli vastus. Siis sisestasime O ja küsisime jälle: "Kas te näete O-d?" "Jah, näeme", vastati jällegi. Siis sisestasime G ja masin kukkus kokku...".
Hipiaja kõrgpunktis sündinud ARPAnet kujunes paljus välja tänu noorte, "karvaste" ja hakkajate entusiastide tööle. Ehkki töös osales nimekaid professoreid, andsid ARPAnetile ja ka hilisemale Internetile näo just õpipoisid - peamiselt tudengid, kes väsimatult uusi ideid genereerisid ja neid katsetasid. 1973. aastal saab tollane ARPAnet esimesed rahvusvahelised liikmed Inglismaalt ja Norrast - kasutusele tuleb termin "Internet", ehkki esialgu mitte praeguses tähenduses.
Üheks põhiprobleemiks oli leida viis, kuidas panna võrgus olevad erinevad arvutid omavahel suhtlema, ja selle lahendamiseks loodi rida protokolle, näiteks (1974) Transmission Control Program (TCP), millest neli aastat hiljem eraldati omaette komponendina Internet Protocol (IP) ja sündis tänaseni Interneti aluspõhjaks olev TCP/IP protokoll.
70-ndatel kujunes USA-s kolm eri tehnoloogiatel baseeruvat võrku - ARPANet (kaablid), ALOHANet Hawaiil (raadio) ja SatNet (satelliitside). 1977 saadeti esimene teade üle kolme võrgu, kasutades TCP-protokolli.
1982. aastal saab TCP/IP ametlikult ARPAneti "põhjaks", esmakordselt määratletakse Internet tänases tähenduses kui võrkude võrk. Norra ja Inglismaa lahkuvad ARPAnetist ja asendavad kaabliühenduse satelliidipõhise ühendusega (ARPAnet ise tegutses veel mõnda aega ja lõpetas tegevuse 1990. aastal). 

Kuidas ARPAneti asutajad kommenteerisid pärast selle väljasuremist:
"Connecting all the world’s computers was my goal. It has happened." (Larry Roberts)"The ARPANET eventually came to become the Internet as we added more and more networks to that basic network. It launched decades of important development, research, industrial expertise, et cetera." (Leonard Kleinrock)





E-post

1971 õnnestub Massachusettsi arvutiinseneril Ray Tomlinsonil saata tekstisõnum ühest arvutist teise - E-post oli sündinud. Peagi kirjutas Tomlinson esimese algelise elektronpostisüsteemi. Aasta hiljem pakub ta oma veidi muudetud süsteemi ARPAnetile, kus see saavutab kiiresti populaarsuse. Kasutusele tuleb teletaibilt ülevõetud (kuid juba varem kaubanduses kasutusel olnud sümbol @ (tähenduses "at" - juures; tihti tähenduses X@Y = "X ühikut tükihinnaga Y"). 
E-posti kasutatakse seniajani, ja miljonid ei kujuta oma elu ilma selleta. Praegu aga e-posti valik on palju suurem: inimene võib endale valida, kas ta tahab Google, Yahoo, Hotmail posti jne.

Viited:
  1. https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_2:_Arpanetist_Facebookini_-_Interneti_kujunemislugu
  2. http://63052261.weebly.com/shutdown.html

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Dell Technologies IT-eetikakoodeks

Tahaks rääkida Dell Technologies'st, sest just see ettevõte on tunnistanud 2020. aastaks üks eetilisemaid ettevõtteid kogu maailmas. Kõigepealt mainiks just seda, mida Dell usub: "Meie eetilise ettevõtte ja usaldusväärse äripartneri maine on üks meie kõige väärtuslikum vara ja meie edu jaoks kriitiline. Oma maine ja kaubamärgi kaitsmiseks peame kinni eetilise käitumise standarditest, mis ületavad seaduslikke miinimume." Nüüd kirjutaks kuus Dell IT-eetikaprontsiipi: Me oleme ausad: See, mida me ütleme, on tõsi ja tulevane - mitte ainult tehniliselt õige. Oleme omavahel ja oma äritegevuse osas avatud ja läbipaistvad. Me oleme usaldusväärsed: Meie sõna on hea. Hoiame oma kohustusi üksteise ja sidusrühmade ees. Teeme õigesti ilma kompromissideta. Vältime isegi ebakohasuse ilmnemist. Kohtleme teisi lugupidavalt: Hindame nende panust ja kuulame nende vaatenurka. Hoiame kõigis suhetes õiglust. Oleme julged: Me räägime selle eest, mis on õige. Teatame rikkumisest, kui seda näeme...
Lisateave

Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Virginia Shea)

Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life).  Minu jaoks see tähendab seda, et pole vahet, kas te olete tavaelus või Internetis, peab käituma viisakalt ja lugupidavalt. Mõned inimesed arvavad, et jututubades võib öelda ükskõik mida, sest keegi ju ei näe sind, ega ei tunne.  Enda kogemusest olen märganud palju juhtumeid, et mingisuguse postituse all on suur hunnik kommentaare, kus inimesed lihtsalt väljendavad oma arvamust, ja on alati olemas kas üks või päris mitu kasutajat, kes hakkavad nö peale hüppama, et "oled loll jne". Ausalt öeldes, ma siiamaani ei saa aru, miks peab nii käituma, sest näiteks, kui kuuled kuskil bussis, et inimesed arutlevad omavahel midagi ja kellelegi seisukoht sulle ei meeldi, sa ei jookse kohe nende inimeste juurde ja ei hakka karjuma, et "kuulge, mis teil viga on".  Minu arvates, Interneti maailmas on isegi selles mõttes paremus, sest võib blokkida kasutajat, kes ...
Lisateave

Tarkvara arendus- ja ärimudelid

Kujutis
  Spiraalmudel ja Windows Microsoft kasutas spiraalmudelit Windowsi varasemate versioonide arendamiseks. Mudel jaguneb neljaks etappiks: planeerimine, riskianalüüs, rakendamine ja hinnang. Selle eelistused olid: väga tugev riskianalüüs, et risk on peaegu minimaalne hästi sobib suurte projektide jaoks annab projekti realistikku pilti on võimalik pärast täiendada uue funktsionaalsusega klient võib anda tagasisidet iga etappi vahel Freemium ja Dropbox Freemium on selline mudel, kus klient võib saada toodet tasuta ja ta saab kasutada ainult põhilised omadused, kui aga ta soovid kasutada ka lisaomadusi, siis peab üle minema premium versioonile ja maksma selle eest raha.  Paljud ütlevad, et Dropbox on selle mudeli meister, sest ta annab oma klientidele 2 gigabaiti andmete vaba talletamist, ja kui see ära täidetud, pakub ta üle minna tasulise versiooni peale. Dropbox'il on umbes 500 miljonit kasutajat ja kasutades freemium mudelit ta sai 2017 aasta andmete järgi üle $1 miljard kasumi...
Lisateave