IT - lahenduste lootustandvad ja huvitavad mõted, millistest aga asja ei saanud

Nagu ka muudes tehnoloogia valdkondades, tuleb iga edukalt läbi löönud IT-lahenduse kohta mitu huvitavat mõtet, mis aga ei realiseerunud või ei suutnud turul piisavalt hästi toime tulla). Esimene näide, mida võiks esile tuua, on Charles Babbage'i differentsiaalmasin (1822) ja analüütiline masin (1830), mõlemad seadmed jäid lõplikul kujul valmis tegemata. 

Tuleb mainida Babbage'i assistenti, kelleks oli Ada Augusta Byron, kuna on säilinud tema kirjeldused ja märkused Babbage'i analüütilise masina kohta, millest mõnda võib pidada tänaste arvutiprogrammide eelkäijaks (neid aga ilmselt reaalselt siiski ei käivitatud, kuna masin jäi lõplikult valmis ehitamata), peetakse teda tinglikult maailma esimeseks programmeerijaks. 



Konrad Zuse

Teine näide võiks olla insener Konrad Zuse. Tema esimene arvuti, Z1 valmis aastail 1936-1938, kuid hävines pommirünnakus. Zuse'i arvuti nimega Z3 nägi ilmavalgust enne ENIACi (Electronic Numerical Integrator And Computer) - 1941. aastal. Autor üritas oma loomingut pakkuda armeele V-2 rakettide juhtimiseks, kuid kindralid polnud huvitatud ning sõjalõpu kaoses hävines ka arvuti prototüüp. Z3 oli ENIACist "moodsam" seetõttu, et kasutas kahendsüsteemi - viimane töötas kümnendsüsteemis. 


Superarvuti



Aastal 1956 IBM teadlased tahtsid luua masinat, mis oleks maailma kõige kiirem arvuti. Viie aasta pärast superavuti oli valmis ja sai nime IBM 7030. Teadlaste eesmärk oli teha masin, mis oleks 100 korda kiirem, kui süsteem, mille see pidi asendama, ja kuna IBM 7030 oli ainult 30-40 korda kiirem, siis selle peeti äpardunuks. IBM pidi selle tõttu hinda alandama ja lõpuks nad otsustasid, et arvuti läheb üldse müügist ära. 










Viited: 

  1. https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_1:_Noppeid_IT_ajaloost
  2. https://www.computerworld.com/article/2533563/it-s-biggest-project-failures----and-what-we-can-learn-from-them.html

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Dell Technologies IT-eetikakoodeks

Tahaks rääkida Dell Technologies'st, sest just see ettevõte on tunnistanud 2020. aastaks üks eetilisemaid ettevõtteid kogu maailmas. Kõigepealt mainiks just seda, mida Dell usub: "Meie eetilise ettevõtte ja usaldusväärse äripartneri maine on üks meie kõige väärtuslikum vara ja meie edu jaoks kriitiline. Oma maine ja kaubamärgi kaitsmiseks peame kinni eetilise käitumise standarditest, mis ületavad seaduslikke miinimume." Nüüd kirjutaks kuus Dell IT-eetikaprontsiipi: Me oleme ausad: See, mida me ütleme, on tõsi ja tulevane - mitte ainult tehniliselt õige. Oleme omavahel ja oma äritegevuse osas avatud ja läbipaistvad. Me oleme usaldusväärsed: Meie sõna on hea. Hoiame oma kohustusi üksteise ja sidusrühmade ees. Teeme õigesti ilma kompromissideta. Vältime isegi ebakohasuse ilmnemist. Kohtleme teisi lugupidavalt: Hindame nende panust ja kuulame nende vaatenurka. Hoiame kõigis suhetes õiglust. Oleme julged: Me räägime selle eest, mis on õige. Teatame rikkumisest, kui seda näeme...
Lisateave

Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Virginia Shea)

Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life).  Minu jaoks see tähendab seda, et pole vahet, kas te olete tavaelus või Internetis, peab käituma viisakalt ja lugupidavalt. Mõned inimesed arvavad, et jututubades võib öelda ükskõik mida, sest keegi ju ei näe sind, ega ei tunne.  Enda kogemusest olen märganud palju juhtumeid, et mingisuguse postituse all on suur hunnik kommentaare, kus inimesed lihtsalt väljendavad oma arvamust, ja on alati olemas kas üks või päris mitu kasutajat, kes hakkavad nö peale hüppama, et "oled loll jne". Ausalt öeldes, ma siiamaani ei saa aru, miks peab nii käituma, sest näiteks, kui kuuled kuskil bussis, et inimesed arutlevad omavahel midagi ja kellelegi seisukoht sulle ei meeldi, sa ei jookse kohe nende inimeste juurde ja ei hakka karjuma, et "kuulge, mis teil viga on".  Minu arvates, Interneti maailmas on isegi selles mõttes paremus, sest võib blokkida kasutajat, kes ...
Lisateave

Tarkvara arendus- ja ärimudelid

Kujutis
  Spiraalmudel ja Windows Microsoft kasutas spiraalmudelit Windowsi varasemate versioonide arendamiseks. Mudel jaguneb neljaks etappiks: planeerimine, riskianalüüs, rakendamine ja hinnang. Selle eelistused olid: väga tugev riskianalüüs, et risk on peaegu minimaalne hästi sobib suurte projektide jaoks annab projekti realistikku pilti on võimalik pärast täiendada uue funktsionaalsusega klient võib anda tagasisidet iga etappi vahel Freemium ja Dropbox Freemium on selline mudel, kus klient võib saada toodet tasuta ja ta saab kasutada ainult põhilised omadused, kui aga ta soovid kasutada ka lisaomadusi, siis peab üle minema premium versioonile ja maksma selle eest raha.  Paljud ütlevad, et Dropbox on selle mudeli meister, sest ta annab oma klientidele 2 gigabaiti andmete vaba talletamist, ja kui see ära täidetud, pakub ta üle minna tasulise versiooni peale. Dropbox'il on umbes 500 miljonit kasutajat ja kasutades freemium mudelit ta sai 2017 aasta andmete järgi üle $1 miljard kasumi...
Lisateave