IT eetilised, sotsiaalsed ja professionalised aspektid

Mis on copyleft? Copyleft on justkui copyright’i vastand: “See on üldine meetod, kuidas muuta tarkvaraprogramm (või mõni muu teos) vabaks ning nõuda, et vabad oleksid ka kõik selle programmi muudetud ja laiendatud versioonid.” Konkreetsemalt tähendab see “üldine meetod” erimärgistuse leiutamist algupäraste õiguslike vahendite, levitamislitsentside või (raskesti määratletavate, ent liitumislepingutega sarnanevate) standardlepingute tarvis, mis korraldaksid ligipääsu üldsuse käsutusse antud teostele ning nende kasutust teatud põhimõtete alusel.  Free Software Foundation'i järgi on olemas 4 copyleft'iga litsentsi: Tugev (AGPL) Tugev (GNU GPL) Nõrk (GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents) Puudub üldse copyleft (Apache, MIT, X11, BSD) Tugev copyleft nõuab kõigi tuletatud komponentide viimist sama litsentsi alla, nõrk lubab siin erandeid (näiteks linkimist ärivaraliste teekidega) ning mitte-copyleft -litsentsid võimaldavad tuletatu koodist ka ärivara teha (nii on MS kasutanud mitmeid BSD ...

Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life).  Minu jaoks see tähendab seda, et pole vahet, kas te olete tavaelus või Internetis, peab käituma viisakalt ja lugupidavalt. Mõned inimesed arvavad, et jututubades võib öelda ükskõik mida, sest keegi ju ei näe sind, ega ei tunne.  Enda kogemusest olen märganud palju juhtumeid, et mingisuguse postituse all on suur hunnik kommentaare, kus inimesed lihtsalt väljendavad oma arvamust, ja on alati olemas kas üks või päris mitu kasutajat, kes hakkavad nö peale hüppama, et "oled loll jne". Ausalt öeldes, ma siiamaani ei saa aru, miks peab nii käituma, sest näiteks, kui kuuled kuskil bussis, et inimesed arutlevad omavahel midagi ja kellelegi seisukoht sulle ei meeldi, sa ei jookse kohe nende inimeste juurde ja ei hakka karjuma, et "kuulge, mis teil viga on".  Minu arvates, Interneti maailmas on isegi selles mõttes paremus, sest võib blokkida kasutajat, kes ...

"Wiki peamine tööprintsiip on kasutajate konsensus - Wiki sisu lihvitakse senikaua, kuni see muutub vastuvõetavaks kõigil kasutajatele. Seetõttu on väga paljudes Wiki-süsteemides sisu kvaliteet väga kõrge - parimaks näiteks ilmselt Wikipedia." (https://wiki.itcollege.ee) Wikide ilmumisega on inimesed hakanud neid palju rohkem kasutama, kui näiteks teotmeteoseid, sest tavaliseslt see tundub lihtsam, kui õige raamatu ülesotsimine. Kirjutad Google'sse võtmesõnad, ja kohe tuleb ette Wikipedia leht kogu vajaliku infoga. Kuigi selline süsteem hästi toimib näiteks  kooli kodutöö   vastuste leidmiseks, ei pruugi seda kasutada igasuguste teadustööde kirjutamiseks, sest Wikipedia materjali peetakse ikka mitte väga usaldusväärseks, kuna igaüks saab seal infot muuta.  Seoses Wikipedia olemasoluga on teotmeteoste nõudlus vähenenud, aga ei julge öelda, et nad kaovad üldse meie elust ära, võib olla nagu praegu juba toimuma hakkab, paljud teadusraamatud lihtsalt lähevad PDF formaati, ja ...

  ARPAnet Päris arvutivõrguni jõuti 1969. aastal - omavahel ühendatud arvutid asusid Los Angelesis, Santa Barbaras, Stanfordis ja Utah's. Võrku hakati nimetama ARPAnetiks. Sellest ajast pärineb ka tuntud kirjeldus, kuidas California Ülikooli (UCLA) professor Kleinrock ja tema tudengid üritasid end Stanfordi arvutisse logida: "Panime ühenduse käima", meenutab prof. Kleinrock, "sisestasime tähe L ja küsisime kolleegidelt: "Kas te näete L-i?" "Jah, näeme", tuli vastus. Siis sisestasime O ja küsisime jälle: "Kas te näete O-d?" "Jah, näeme", vastati jällegi. Siis sisestasime G ja masin kukkus kokku...". Hipiaja kõrgpunktis sündinud ARPAnet kujunes paljus välja tänu noorte, "karvaste" ja hakkajate entusiastide tööle. Ehkki töös osales nimekaid professoreid, andsid ARPAnetile ja ka hilisemale Internetile näo just õpipoisid - peamiselt tudengid, kes väsimatult uusi ideid genereerisid ja neid katsetasid. 1973. aastal saab...

Nagu ka muudes tehnoloogia valdkondades, tuleb iga edukalt läbi löönud IT-lahenduse kohta mitu huvi tavat mõtet, mis aga ei realiseerunud või ei suutnud turul piisavalt hästi toime tulla). Esimene näide, mida võiks esile  tuua, on Charles Babbage'i  differentsiaalmasin  (1822)  ja  analüütiline masin  (1830),  mõlemad seadmed jä id lõplikul kujul valmis tegemata.  T uleb mainida  Babbage'i  assistenti, kelleks oli Ada Augusta Byron, k una on säilinud tema kirjeldused ja märkused Babbage'i analüütilise masina kohta, millest mõnda võib pidada tänaste arvutiprogrammide eelkäijaks (neid aga ilmselt reaalselt siiski ei käivitatud, kuna masin jäi lõplikult valmis ehitamata), peetakse teda tinglikult maailma esimeseks programmeerijaks.  Konrad Zuse Teine näide võiks olla insener Konrad Zuse. Tema esimene arvuti, Z1 valmis aastail 1936-1938, kuid hävines pommirünnakus. Zuse'i arvuti nimega Z3 nägi ilmavalgust enne ENIACi  (Electro...